mis juhtub, kui ma EUDR-määruse nõuetele ei vasta

Karistused võivad sisaldada trahve, konfiskeerimist ja välistamist

Ontbossingsverordening rikkumise korral näeb Verordus (EL) 2023/1115 ette sanktsioonid, mille määravad ja juhivad liikmesriigid ise vastavalt verordusega ettenähtud raamistikule. See raamistik nimetab erinevat tüüpi meetmeid: rahalised karistused, toote ja sellega saadud tulude konfiskeerimine, avalike hangete ja ELi rahastamisest ajutine välistamine ning toote turuletoomise või ekspordiga (ajutiselt) keelamine. Milliseid meetmeid rakendatakse ja millisel määral, sõltub liikmesriigi pädevast asutusest, kus rikkumist tuvastati. Verordus ise ei määra kindlat karistusesummat; selle määrab riiklikul tasandil, kusjuures karistus peab olema tõhus, proportsionaalne ja ohjav.

Milline asutus täpselt juhib järelevalvet ja kui range see praktikas on, ei tulene verordusest endale ja määratakse osaliselt ka sellega, kuidas iga liikmesriik sellele riiklikult täitmist annab. Mis aga on kindel, on see, et zorgvuldigheid obligation kehtib niipea, kui ettevõte jääb verorduse alla, ja et see kohustus erineb olenevalt positsioonist ahelas. Kes soovib teada, kas ettevõte loetakse turuplatsija või kaubanduspartneriks, ja kes müüb edasi ainult seda, mis on juba ELi turule toodud, seisab silmitsi kergemad kohustused — muud infot leiate küsimusest mis kehtib ainult edasisel müügil.

Millel see põhineb: jõustamist käsitlev peatükk

Liikmesriikide kohustus sanktsioonid kehtestada ja võimalike meetmete loetelu — trahv, konfiskeerimine, välistamine hangetest ja rahastamisest, ajutine keeld turuletoomisele — tuleneb jõustamist käsitlevast peatükist Verorduses (EL) 2023/1115. Euroopa Komisjon selgitab selle verorduse rakendamist veelgi rohkem oma leheküljel ontbossingsverordinningu rakendamise kohta, kuigi seal ei ole märgitud kindlaid summasid ega tähtaegu liikmesriigiti. Täpse sõnastuse ja meetmete täieliku loetelu jaoks jääb verordus ise, nagu on avaldatud EUR-Lexis, juhtivaks tekstiks.