Millised geolokatsiooniandmed pean esitama oma osadest?

Väikeste kruntide puhul piisab punktist, suurte puhul hulknurgast

Millised geolokatsioonandmed on vajalikud, sõltub krundi suurusest ja tootest. Kruntide puhul, mille suurus on kuni neli hektarit, piisab geolokatsioonipunktist — laius- ja pikkuskraadi koordinaatidest kuue kümnendkoha täpsusega — tootmiskoha määramiseks. Suuremaid krunte, mida kasutatakse puidu, kakao, kohvi, kummiga, sooja või palmiõli tootmiseks, kehtivad rangemad nõuded: sel juhul on vajalik hulknurk, see tähendab koordinaatide jada, mis kirjeldab krundi ümbermõõtu, et oleksid nähtavad täpne suurus ja kuju. Veiste puhul kehtib see hulknurga nõue ei; seal piisab ettevõtte asukohast, kus loomi peetakse.

Need andmed kuuluvad iga partii juurde, mida imporditakse, kaubeldakse või eksporditakse, ja need peavad olema jäljendatavad kuni lõikuse või tootmise hetkeni. Mitme krundi puhul, mis moodustavad ühe partii, kogutakse kõigi nende kruntide geolokatsioonandmed ja seotakse sama partiiga. See tähendab praktikas, et ettevõte hajutatud kruntidega ei saa kasutada ühe keskmise asukoha järgi, vaid peab iga krundi kohta esitama õige geolokatsioonivormingu — punkti või hulknurka, sõltuvalt pindalast ja tootest. Need andmed moodustavad sisendi failile ja kohustuslikkuse teklaratsioonile, kuid ise ei ütle midagi selle kohta, kas tootmine sellel maal oli metsa hävitamisest vaba või seaduslik; see hindamine on eraldi etapp.

See on artikli 9 ja lisa II jaos

Geolokatsioonandmete esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu määruse (EL) 2023/1115 artikli 9 lõigete 1 punktist d, kus on sätestatud mõistliku hoolikusseotuse teavet. Täpne vormistus — punkt või hulknurk, nelja hektari piirväärtus ja kuue kümnendkoha täpsus — on välja töötatud sama määruse lisa II-s. Täieliku ja kehtiva teksti jaoks on EUR-Lex õige allikas.