Millised riigid on EUDR-i alusel madala, keskmise või kõrge riskiga?

Kolm riski kategooriat: madal, standardne ja kõrge

Riigid jagatakse EUDR-i alusel kolme kategooriasse: madal risk, standardne risk või kõrge risk. Seda klassifikatsiooni ei sisaldu ontbossinguvaba toodete määruses endas, vaid eraldi Euroopa Komisjoni rakendusmääruses, nimelt rakendusmääruses (EL) 2025/1093. Nimetatud määrus sisaldab riikide tegelikku nimekirja ja nende klassifikatsiooni ning Komisjon läbi vaatab selle nimekirja perioodiliselt.

Kategooria, kuhu riik kuulub, määrab, kui ranged on turustajate kontrollkohustused. Madala riskiga riigist pärit toorainete või toodete puhul kehtivad lihtsustatud kontrollid hoolikuse nõuetest lähtuvalt. Standardse riskiga puhul kehtivad määruse tavalised nõudmised ja kõrge riskiga puhul rangemad kontrollid, sealhulgas kõrgem kontrolli sagedus pädevate asutuste poolt. Milline riik kuulub sel hetkel millisse kategooriasse, on kirjas üksnes rakendusmääruse (EL) 2025/1093 lisas; seda nimekirja võidakse järgmisel ülevaatamisel muuta, seega maksimaalset ajakohasust annab rakendusmääruse kehtiva lisa konsulteerimine EUR-Lexi kaudu.

Alus: artikkel 29 ja määruse 2025/1093 lisa

Riikide hindamise kohustus on sätestatud määruse (EL) 2023/1115 artiklis 29. Nimetatud artikli alusel saab Komisjon ülesande jagada riigid või nende osad vastavalt kriteeriumitele, nagu ontbossunud ala osakaal, põllumajandusmaa laiendamise kiirus asjaomaste toorainete puhul ja tootmistrendid. Selle jagamise tegelik rakendamine ehk iga riigi klassifikatsiooni määramine on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2025/1093 ja selle lisas. Kes tahab teada, millisse kategooriasse konkreetne päritolumaa sel hetkel kuulub, ei leia seda teabe põhimääruses, vaid nimetatud rakendusmääruses.