Millele kontrollitakse pädevate asutuste poolt EUDR-i puhul?

Kontrollid keskenduvad tegevuskaitseavaldusele ja selle aluseks olevale failile

Pädev asutus kontrollib, kas turuosaline on esitanud tegevuskaitseavalduse ELi teabesüsteemis ja kas selle aluseks olev fail püsib: kas kruntide geoandmed on õiged, kas päritoluriik on kaasatud õige riskiklassifikatsiooniga, ja kas olemas on dokumendid, mis tõestavad päritolu ja tootmist. Kontroll ei käi seega otseselt toote enese kohta, vaid küsimuse kohta, kas riskihindamise protsess on hoolikalt ja jälgitavalt läbi viidud ja kas sellest tulenev avaldus vastab sellele, mis tegelikult tarneahelas juhtub.

Kontrollide ulatus ja sügavus sõltuvad päritoluriigi või -piirkonna riskiklassifikatsioonist: kõrgema risiko korral rõhutakse kontrolle rohkem. Asutused võivad nõuda ja hinnata dokumente, konsulteerida teabesüsteemi andmeid ja vajadusel teha füüsilisi kontrolle või laboriteste päritolu ja koostise kontrollimiseks. Samuti kontrollitakse, kas avaldus on esitatud alates kuupäevast, mis kehtib asjaomase rolli ja tootekombinatsiooni jaoks, sest see kuupäev varieerub kombinatsiooni kaupa. See kokkuvõte kirjeldab peajooni; täpsete volituste ja menetluste osas on määruse täistekst juhtnöör.

Kus see asub: määruse artiklid pädevate asutuste kontrollide kohta

Need volitused ja tähelepanekupunktid tulevad määruse (EL) 2023/1115 peatükist pädevate asutuste kontrollide kohta, milles muuhulgas on määratletud, kuidas tegevuskaitseavaldusi kontrollitakse ja kuidas riikide riskiklassifikatsioon mõjutab nende kontrollide intensiivsust. Euroopa Komisjon peab oma ontbossingsverorduse rakendamise leheküljel ajakohaseks nimekirja seotud rakendusaktidest ja selgitustest; täpsete sõnastuste osa nõuete ja kohustuste osas jääb EUR-Lex tekst kohustusliku allikaks.