mida saan teha, et vähendada oma tarnija riski

Lisateave ja kontrollimeetmed suurenenud riski korral

Kui riskihindamine tekitab kahtlust, saab selle kahtluse kõrvaldada, nõudes tarnijalt täiendavat teavet, dokumente ja verifitseerimist enne toote turule viimist. Konkreetselt on tegemist täiendavate andmetega päritolu ja tootmistingimuste kohta, sõltumatust kontrollimisest vastavuse üle rakendatavate seaduste suhtes tootmisriigis, ning valimiga või sõltumatu kohapealse kontrolliga. Lisaandmed geoasukoha kohta maade kohta, kust toode pärineb, kuuluvad ka siia: mida täpsem on maatükiinfo, seda paremini saab riski hinnata ja põhjendada.

Milline meede on asjakohane, sõltub sellest, mida täpselt kahtlus põhjustab: selgusetus tootmise täpse asukoha osas nõuab teistsugust täiendust kui selgusetus loa seaduslikkuse üle. Päritoluriigi riskiklassifikatsioon mängib siin ka rolli, sest kõrgem riigiklassifikatsioon eeldab tavaliselt raskemaid või täiendavaid kontrolle riski ohjeldamiseks. See samm järgneb riskihindamisele endale; kuidas see hindamine koostatakse, on kirjeldatud aadressil riskihindamine, mida EUDR nõuab turule viijalt. Riskiohjeldamise tulemus kirjendatakse seejärel andmetesse, mis lõpuks deklaratsiooni sattuvad, vt ka millised andmed tuleb täita nõuetekohasuse deklaratsioonis.

Kus see verorduses asub: artiklid 10 ja 9

Kohustus võtta tehtud riski korral meetmed, mis viivad riski tähtsusetuks tasemele, tuleneb Euroopa Liidu määruse (EU) 2023/1115 artiklist 10, milles mainitakse näiteid — täiendavat teavet, sõltumatut kontrollimist ja proovivõtmist — võimalike meetmetena. Teave, mis on selle hinnangu aluseks, nagu geoandmed ja dokumentatsioon päritolu kohta, tuleneb sama määruse artikli 9 teabealastest kohustustest. Riikide riskiklassifikatsioon, mis mõjutab küsimust, millised meetmed kahtluse korral on asjakohased, on välja töötatud Euroopa Liidu täideviiva määrusega (EU) 2025/1093.