Päritoluandmete päring välismaale asuvalt tarnijalt: mis on teisiti?
Välismaist tarnijat küsida põldude, koordinaatide ja saagikogumise kuupäevade kohta on midagi muud kui sama küsimus kohaliku kaubanduspartnerile esitada. Mitte seetõttu, et õiguslikud nõuded riigiti erinevad — määrus kehtib tootele, olenemata selle päritolust — vaid seetõttu, et andmete kogumise, dokumenteerimise ja jagamise praktika riigiti suuresti erineb.
See erinevus peitub kolmes asjas: kuidas on seal maarehistr korraldatud, millised keeled ja süsteemid on tavapärased, ja kui tuttav on tarnija juba ideega, et Euroopa ostja geodaatumeid küsib. Kes seda eelnevalt teab, viib vestluse sihipärasemalt ja vältib arusaamatusi, mis selguvad alles hilja.
Maarehistr pole kõikjal võrdses arengus
Mõnes riigis on katastaalregister partselli tasemel hästi korrastatud ja tarnija saab päeva jooksul täpsed koordinaadid esitada. Teistes riikides see registr küll eksisteerib, kuid mitte digitaalselt, või on administratsioon kohaliku kooperatiivi juures individuaalse põllumajandustootja asemel. See ei tähenda automaatselt, et andmeid seal ei ole — see tähendab sageli, et andmete väljatoomiseks on vaja lisasammu, näiteks kooperatiivi, sertifikaatorganisatsiooni või kohaliku vahendaja kaudu.
Seetõttu on mõistlik mitte küsida "kas teil on koordinaadid", vaid küsida, kuidas on registr selles riigis tavapäraselt üles ehitatud ja kellel on sellele juurde pääs. See annab realistlikuma pildi sellest, mis on teostamisvõimeline ja millise tähtaja jooksul.
Keel, süsteemid ja andmete vorming
Teine erinevus peitub andmete esitamise vormi. Üks tarnija saadab neatse arvutustabeli laiuse- ja pikkuskraadidega, teine esitab käsitsi joonistatud visandi või viite kohalikule maaregistrile, mille saab lugeda ainult enda keeles ja kohaliku kontoga. Mõlemad võivad lõpuks viia kasutatavate andmeteni, kuid tee sinna erineb suuresti ja see võtab aega.
Aitab, kui jagada eelnevalt fikseeritud vorming — näiteks lihtne mall vajalike väljadega — nii et tarnija teab, mis täpselt küsitakse, sõltumata sellest, millisel kujul algsed andmed seal kohalikult saadaval on. teadmusbaas koos selgitusega teema kohta käsitleb põhjalikumalt, mida geolokatsioonandmed peavad sisaldama.
Tuttavus küsimuse endaga
Riikides, kus teiste ahelakinnituste süsteemidega on pikemat aega töötatud, on tarnija sageli juba harjunud päritoluandmete esitamisega ja saab kohe aru, miks seda küsitakse. Mujal on see tarnijale uus küsimus ja vestlus võib käsitleda pigem selgitusi kui teostamist: miks see on vaja, mis andmetega tehakse, ja kas kaubandussuhtes toimub muutus.
See selgitus tasub eelnevalt lihtsas keeles ja ilma eelduseta eelteadmistest ette valmistada. Tarnija, kes saab aru, miks midagi küsitakse, teeb tavaliselt kiiremini ja täielikumalt kaasa kui tarnija, kes saab ainult nõuete nimekirja.
Mida see tähendab teie planeerimisele
Praktiline tagajärg on peamiselt ajafaktor. Andmete toomine tarnijalt, kus registr on korrektne ja küsimus omakskvõetud, võib kiiresti käia. Andmete toomine tarnijalt, kus nii pole, nõuab rohkem samme: selgitamine, vahendaja kaasamine, ootumine kohalikul registril ja vahel teine või kolmas küsimus, sest esimene esitus oli puudulik. Kes seda aega võttes planeerivad, vältivad andmete esitamise muutumist pudelikaelaks hetkel, mil avaldus tuleb esitada.
Kas esitatud andmete piisavus teie ettevõtte riskinihestuseks, on otsus, mis jääb turuosalise enda teha. Kui teil on kahtlusi, milline teabe hulk on konkreetses olukorras vajalik või piisav, on asjaomane järelevalveasutus või jurist õige kontaktisik.
Soovite esmalt näha, milline roll ja kohustus teie ettevõttele kuuluvad, enne kui käivitate arutelu tarnijatega? Kasutades tasuta rollide kontrollimisega mõne küsimusega saate sellest esimese ülevaate. Uudishimulik, kuidas eudri.com esitatud andmeid edasi töötleb, valideerib ja dokumendikogumikuks muudab? Seda saate lugeda lehelt kus on selgitatud, kuidas protsess toimib, ja sageli esitatud küsimused sarnaste olukordade kohta on kogutud lehele korduma kippuvate küsimuste ülevaade.