kuidas näeb EUDR-kontroll praktikas välja ja kas mind etteteatitakse

Kontroll koosneb dokumendikontrollist ja sageli rohkemast

EUDR-kontroll algab tavaliselt dokumentide taotlusega: järgimusekohase tähelepanekupflicht-deklaratsiooniga, selle vastava viitenumbriga ja alusdokumentidega päritolu ja riskihinnangu kohta. Pädev asutus võib lisaks teha kohapealseid kontrolle, võtta proove või võrrelda andmeid satelliitpiltidega ja muude geoandmetega, et kontrollida, kas määratud krundid vastavad tegelikule olukorrale. Millist tarneahela osa täpselt kontrollitakse ja millistel riskijaotuse alustel, on kirjeldatud lehel kus pädev asutus täpselt kontrollib.

Kas ettevõttest antakse eelnevalt teada, ei ole midagi, millele turutegija saab loota. Mõned kontrollid on teatatud, näiteks perioodilise stichproefina, kuid teised toimuvad ilma eelneva teatamiseta, just et kontroll saaks tuvastada, kas dokumentatsioon on korras suvalise hetkel, mitte ainult siis, kui ettevõte on selleks valmis saanud. See tähendab praktikas, et dokumentatsioon peab olema pidevalt korras, mitte alles pärast teatamist. Millised dokumendid sellega kaasneb ja kui kaua neid säilitada tuleb, on selgitatud lehel mida tuleb viis aastat säilitada ontbossingsverordening järgi.

Millest see põhineb

Määrus (EL) 2023/1115 paneb liikmesriikide pädevatele asutustele kontrollitoimingute kohustuse, võimalusega dokumentide taotlemiseks, kohapealsete kontrolle ja tehniliste vahendite, nagu satelliitpildid, kasutamiseks järgimusekohase tähelepanekupflicht-deklaratsiooni õigsuse kontrollimiseks. Määrus seob nende kontrollitoetuste sageduse ja sügavuse päritoluriigi riskijaotusega, mis tähendab, et mitte kõiki ettevõtteid ei kontrollita samamoodi või sama sageli. Kontrollibevoegdhuste täpse rakendamise ja liikmesriikide rolli kohta selles viitab see leht EUR-Lexi täistekstile ja Euroopa Komisjoni selgitusele määruse rakendamise kohta.